Eestikeelsed jumalateenistused on olnud osa Helsingi vaimulikust elust juba 35 aastat. Algusaegadel koguneti vaid kord kuus, kuid alates 2001. aastast hakkas Alppila kirikus arenema ka muu ühistegevus ja kogukonnaelu.

Nüüd vajab Alppila kirikuhoone põhjalikku uuendamist ning seni ruume üürinud Kallio kogudus on otsustanud kirikust loobuda. Seetõttu on ka eestlased leidnud endale uue kodu.

Ida-Helsingis tegutsev Mikaeli kogudus võttis eestlased rõõmuga vastu. Jumalateenistusi peetakse Puotila kabelis ning muu kogukonnategevus toimub osaliselt Vartiokylä ja osaliselt Mikaeli kirikus. Ida-Helsingis elab palju eestlasi, mis loob head eeldused kogudusetöö jätkamiseks ja arendamiseks uues keskkonnas.

Puotila kabel mahutab 120 inimest. Esimene eestikeelne jumalateenistus Puotilas toimus kolmainupühal. Kohal oli 32 inimest – just paras arv, et kogeda ühist õlg õla kõrval osadust. Kabelist umbes kilomeetri kaugusel asuvas Vartiokylä kirikus on erinevaid ruume: kirikusaal, koguduse saal, noorte- ja lastetöö ruumid, võimla ning bändituba. Mikaeli kirikus korraldatakse eestikeelse kogudusetöö raames kontserte, mis on avatud ka laiemale kuulajaskonnale.

Eestikeelse kogudusetöö ainus täiskohaga töötaja on Dagmar Õunap, Sibeliuse Akadeemia haridusega muusik, kes on elanud Soomes üle 20 aasta. Õunap on rikastanud jumalateenistusi tänapäevase vaimuliku muusikaga ning vastutab koordinaatorina kogu Helsingis toimuva eestikeelse kogudusetöö korraldamise eest.

Suur osa tegevusest tugineb vabatahtlike panusele. Jumalateenistusi peavad Eestist saabuvad vaimulikud ning need toimuvad endiselt kord kuus, iga kuu kolmandal pühapäeval. Puotila kabel asub mugavalt vaid 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel metroopeatusest, mis teeb kohalejõudmise lihtsaks kõigile tulla soovijatele.

Kaido Soom

Foto: Kätlin Allikvee

_{Eesti Kirik / Rubriik: Uudised, Välis-Eesti / Number: 25. juuni 2025 Nr 25 digileht /}