Ristimine rajaneb Jeesuse käsul ja tõotusel. Ristitav saab osa armust, mida Kristuse kannatus, surm ja ülestõusmine on toonud kogu inimkonnale. Inimene ühendadakse Kristusega ning kutsutakse nimepidi kristliku Kiriku osadusse. Ristimine on uuestisünd – ristimisest algab uus elu. Kristlased on algristikoguduse päevadest alates ristinud nii täiskasvanuid kui ka lapsi. Inimest ristida pole kunagi hilja.

Ristimisel võetakse inimsele vähemalt kaks ristivanemad, kes on luterliku kiriku liikmed.

Ristitavale tehakse ristimärk laubale ja rinnale. Rist on kurjast puhastumise märk ja sellega antakse inimene Jumala juhtimise alla.

Ristimine toimetatakse veega Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse. Vesi märgib sündi, sõna sündimise kvaliteeti: Püha Vaim tuleb inimesse, kingib talle uue elu ning teeb ta taevase Isa lapseks. On toimunud midagi erilist ja suurt, mida me ei suuda lõpuni seletada ega mõista. Aga me saame usus vastu võtta, mida Jumal on tõotanud ja siira rõõmuga tervitada uut kaaskristlast: "Tere tulemast Jumala perekonda!"

Mitmel pool on tavaks anda ristitavale põlev küünal – Kristuse valguse sümbol. Kristus on maailma valgus ja teda järgides käime ka meie valguses. Ristimisküünalt on sobiv kodus süüdata sünni- ja nimepäevadel ning ristimise aastapäevadel, iga kord, kui meenutame oma ristimist.‍