Vaimulikku nimetatakse ka hingekarjaseks. See tähendab, et vaimuliku üks tähtis tööülesanne on hingehoid. Olgu siis tegu isiklike küsimustega või probleemidega peres, sõprade keskel, töökaaslastega – igal inimesel on õigus tulla vaimuliku juurde oma muredest rääkima ja nõu küsima.

Vaimulikul on Kristuse poolt kirikule ja konkreetselt vaimulikele antud volitus inimeste patutunnistust ära kuulata ja neid Jumala nimel pattudest vabastada. See hingehoiutöö vorm on piht.

Pihile saab tulla ristitud inimene tunnistama omaenda pattu. Pihile tulija peaks endale eelnevalt selgeks tegema, mida ta tahab Jumala ees üles tunnistada.

Kui vaimulik on neis ülalmainitud osades veendunud ütleb vaimulik pihilisele absolutsiooni ehk pattude andeksandmise. Samuti iga kord, kui loeme Meie Isa palvet, ütleme ka patutunnistuse: "Anna meile andeks meie võlad…".

Vaimulikul on pihisaladuse pidamise kohustus. Seda, mida inimene on pihil vaimuliku ees tunnistanud, ei ole tal õigust kellelegi edasi rääkida. Asi jääb vaid pihilise, Jumala ja vaimuliku vahele.‍